Tansaania – Dar es Salaam ja Zanzibar

Tansaania – Dar es Salaam ja Zanzibar

Plaanisime Tansaanias olla vähem kui nädala, sest olime ostnud juba lennupiletid Lusakasse 8.jaanuariks. Zanzibaril olles saime aga teada, et Sambias on koolera epideemia ja kõik koolid on suletud vähemalt jaanuari lõpuni. Otsustasime, et ei taha Sambiasse minna, sest Vilhelmil ei olnud vaktsiini ja selle epideemia tõttu olid pea kõik kohad Sambias suletud või siis piiratud lahtiolekuajaga.

Lendasime Dar es Salaami ja kõik sujus, jagasime takso kesklinna ning viisime asjad hotelli Safari Inn. Dar es Salaam oli väga teistmoodi kogemus, sest me polnud pikka aega nii suures linnas olnud. Taksod, tuk-tukid, suured marketid, restoranid ja palju inimesi. Samas oli jällegi tore rohkem tsiviliseeritud ja turistisõbralikus kohas olla. Käisime kinos ja söömas. Kui kino lõppes ja üritasime taksot saada, algas meeletu vihmasadu. Tänavad ujutasid ja vesi oli mõnes kohas põlveni või rohkem. Taksot oli võimatu otsima hakata ning ootasime kohalikus pizzarestoranis vihma lõppemist. Lõpuks saime küüdi kohalikult paarilt, kes oli endale uberi tellinud. Nad viisid mei hotelli ära ja ei olnud nõus sentigi raha vastu võtma. Taksojuhil oli väga keeruline meid ära viia, sest kõik tänavad ujutasid nii hullult, et ta ei julgenud enda autoga läbi sõita.

Hostel oli väga tavaline, wifi oli ainult esimesel korrusel ning istusime seal ja planeerisime enda järgmise päeva sõitu Zanzibarile. Lebotasin diivanil ja äkitselt nägin, et nii Ain Agan’a moodi mees jalutab minust mööda. Pilgud kohtusid ja loomulikult oli see Ain Agan! Päris imelik oli kohata eestlast ja veel tuttavat eestlast peale mitmekuist äraolekut kodust. Rääkisime juttu ja Ain kinkis mulle plaadi ja paki Saaremaa suitsetatud kilusid. See oli väga äge kohtumine, kuid samas ka kuidagi ebareaalne peale pikka Malawis ja Mosambiigis seiklemist.

IMG_0980

Järgmisel päeval sõitsime Zanzibarile. Sinna sai umbes Lindaline tüüpi praamiga. Paaritunnine sõit ja olimegi kohal! Zanzibar meeldis mulle esimesest hetkest peale. Seiklesime Stonetownis, sõime väga häid kohalike toite ning kuna meil oli sel hetkel vaid paar päeva aega saarel olla, sõitsime kohaliku daladala bussiga Nungwisse, saare põhjatippu ilusasse randa. Sõit maksis u 1 eur ja oli sarnane Aafrika transport, et buss oli paksult täis ja peatus palju. Õnneks ei olnud pikk sõit ning jõudimse ilust Nungwisse. Taksoga oleks sama reis 30-50€ maksnud. Rand oli imeilus ja täis modernnseid restorane ja hotelle.

Nungwi oli väga ilus ja mõnus koht ujumiseks ja rannas lebotamiseks, kuid väga kallis. Meil oli väga raske mõistliku hinnaga majutust leida. Airbnb ööbimiskohad olid kas pikalt ära bookitud või siis mõttetult kallid. Nungwil olles saime teada koolerast ja vahetasime lennupiletid ning saime kuu aega saarel olemiseks juurde. See oli väga tore, aga samas oli ka imelik tunne, sest olime juba nii valmis tagasi Lusakasse minema ja kooli alustama.

Olime Nungwil mõned päevad, käisime ujumas ja kondasime niisama ringi, tegime ilusaid pilte. Seal oli väga palju turiste ja eriti palju vene turiste, sest oli jaanuarikuu algus ning venelastel nääripühad. Üks itaalia turistitüdruk vedas nööriga enda järel väikest ahvi, kes absoluutselt ei tahtnud nööri otsas olla. Tüdruk lihtsalt tiris teda mööda liiva ja näitas kõigile uhkelt oma „lemmiklooma“. Oleks tahtnud nööri selle tüdruku kaela panna ja teda mööda randa lohistada…Üritasime talle selgeks teha, et ta on ebanormaalne, kuid kahjuks ei jõudnud see talle kuidagi kohale ja ta lihtsalt karjus meie peale vigases inglise keeles…

Igal pool müüdi ägedaid värvilisi maale loomadest, riideid ja muud suveniiri pudi-padi. Ööbisime lõpuks ühes Airbnb majutuskohas, mis oli rannast kaugel, siiski liiga kallis, kuid odavam kui rannaäärsed hotellid. Selles ööbimiskohas kadus elekter esimesel õhtul ja ei tulnudki tagasi. Meil ei olnud terve aeg elektrit ning seetõttu ei olnud ka vett ning konditsioneeri. Tuba oli iseenesest ilus ja hommikusöök hea, kuid otsustasime, et sõidame tagasi Stonetowni ja seikleme veel seal ning siis suundume teistesse randadaesse.

Stonetownis ööbisime ühes toredas Airbnb korteris, mis oli neljandal või viiendal korrusel ning oli läbi kahe korruse ehitatud. Läksime etioopia restorani sööma, see oli äge kogemus! Kohv serveeriti popcorniga ning kogu toit oli serveeritud hiilgasliku „pannkoogi“ peale. Tellisime liha ja väga maitsvat avokaadosalatit. Juba restornis olles ei tundnud Vilhelm end väga hästi ja ka mul oli terve päev imelik olla. Õhtul tundsin, et mul on palavik. Kraadisin end ja oligi… enesetunne oli ka väga jama. Kartsin väga, et mu on malaaria ning läksime haiglasse kontrollima.

Haigla oli suur ja modernne, maksime vastuvõtutasud ja läksime järjekorda ootama. Oodates läks mu enesetunne ainult halvemaks ja ka Vilhelm ei tundnud end väga hästi. Lõpuks sain arsti vastuvõtule, kes küsis palju küsimusi ja saatis mind vereproovi tegema. Mul oli jalal väga suures põletikus kraabitud sääsepunn, mis tahtnud kuidagi ära paraneda. Arst kahtlustas, et mul võib olla salmonella või siis sellest haavast tulnud põletik. Vereproovi tulemusi oodates algas mul aina halvem ning palavik oli üle 38. Vilhelm käis mulle tekki küsimas ning lõpuks sain ma lausa palatisse lebotama, sest ma tundsin ennast nii halvasti. Samal ajal võitles Vilhelm toidumürigtusega… ei olnud eriti tore õhtu.

Lõpuks tulid tulemused ning mulle määrati antibiootikumid. Õnneks ei olnud mul ühtki jubedat haigust, põletikunäit oli kõrge ning suure tõenäosusega sellest jalal olevast haavast. Medõde tuli mu haava puhastama ja ma ei mäletagi kas ta lõikas skalpelliga või tõmbas pinsettidega mädaseid kohti ära, aga igal juhul valu oli meeletu! Lõpuks pani ta sinna mingit ravimit ja sidus mu jala korralikult kinni. Läksime taksoga ööbimiskohta ja üritasin und saada. Vilhelm läks veel keset ööd seiklema, et meile joogivett osta. Öösel kell 2 hakkas aga keegi suure metallhaamriga kive puruks lööma. Avasin akna ja karjusin ta peale, et ta lõpetaks selle tegevuse. Ta lõpetas umbes viieks minutiks ja alustas siis uuesti. Mul oli nii halb olla, aga vedasin end uuesti akna juurde ja hakkasin uuesti karjuma. Lõpuks liitus minu karjumisega ka keegi kohalik, kes kohalikus keeles karjuda aitas ning inglise keeles mulle ütles, et see tüüp on täielik idioot. Nõustusin! Õnneks lõpetas ta tagumise ning sain magada.

Järgmised päevad olid hirmsad. Palavik tõusis ja langes, enesetunne oli jube ja selline tunne, et ei lähegi paremaks. Õnneks oli mul parim hoolitseja mu armas Vilhelm, kes vahetas mu laubal märga sokki ja kattis mind kõikide tekkide, linade ja jopedega, et mul külm ei oleks. Õues oli 30 kraadi sooja ja ma värisesin… makes no sense! Kõige mõnusam palavikurohi oli külm ja värske suhkruroomahl ingveri ja laimiga, mida Vilhelm mulle igal võimalusel tõi. Vahetasime mu haiguse ajal ka airbnb korterit ning saime väga toreda toa Stonetowni keskuses väga odavalt. (u 13 eur öö?)

Kui end tervemalt tundma hakkasin, tekkis mul meeletu lööve üle keha ning tuli välja, et olin antibiootikumidele allergiline. Lõpetasin nende söömise, kuid õnneks olingi juba palju tervem. Puhastasin enda jalahaava ja panin pidevalt ravimit…lõpuks näitas seegi veidi paranemismärke. Uue airbnb omanik oli Jamal, kes oli väga tore ja sõbralik tüüp ning nägi palju vaeva, et me end tema kodus hästi tunneks.

Ööbisime järgnevalt Stonetownis olles ainult Jamali juures, sest hind oli odav ja asukoht hea. Stonetowni parim restoran Lukmaan oli täpselt Jamali kodu kõrval. Käisime selles restoranis iga päev, mõni kord lausa mitu korda päevas söömas. Seal sai maailma parimaid smuutisid, head kohvi ja meeletult maitsvaid kohalikke sööke…. ja hinnad olid lihtsalt nii odavad! Meie põhisöögiks oli pilau-riis (maitsestatud erinevate vürtsidega), kreveti-kookose curry, kaheksajalakaste (nämm!!!!) ja juurviljacurry. Lihtsalt nii nii nii hea, et ei jätku sõnu. See kahkesajalacurry oli isegi veidike parem kui krokodilliha Livingstones! 😉

Zanzibari (Stonetowni) tänavatoidu kultuur oli väga äge! Müüdi grillitud kaheksajalatükke, täiesti mõttetult odava hinnaga, zanzibari pizzat (tomat,sibul,paprika koos praetud hakkliha ja munaga õhukese taigna sees), värskelt lõigatud arbuusi ja ananassi. Õhtud zanzibari tänavatel olid väga elavad ja huvitavad. Mere ääres oli ka suur tänavatoiduturg, kuid seda mitu õhtut nähes ei uskunud me enam väga nende kalasöökide värskusesse. Sealt käisime ostmas vaid Jamali venna shwarmat, mis oli samuti megamaitsev ! Stonetownis oli väljas söömine nii odav, et ise polnud mingit mõtet kokkama hakata. Stonetown minu jaoks : ilus arhitektuur, kirikud, toredad kitsad tänavad ja megailusad uksed, koolivormides jooksvad lapsed, igal pool mangomüüjad, toredad ja sõbralikud inimesed, kohvijoomisekultuur, malemängimine tänavanurkadel… palju turiste, kuid siiski väga mõnus kohalike vibe ja kassid igal pool 🙂

Zanzibaril olles külastasime veel Jambianit, Pajet, Pwani Mchanganit. Minu lemmikuks oli Jambiani. Olime Jambianil pea 2 nädalat, elasime väga toredas Airbnb toas. Iga hommik olid söögiks pannkoogid värskete puuviljade ja meega, mõnus tass africafe kohvi. Rentisime endale jalgrattad u 3eur/päev ja seiklesime seal olles igal pool ratastega. Jambiani oli tore kohalik küla, põhimõtteliselt ainult kohalikud. Avastasime ka seal ühe meeletult hea kohaliku restorani, kus sõime pea iga kord kaheksajalga ja ühe korra proovisime ka lobsterit! Hinnad olid megaodavad ja söögid värsked ja megamaitsvad. Prillidega Miisu pildil elas meie ööbimiskohas – tema lemmiktegevuseks oli Vilhelmi süles magamine 🙂 Neli magavat koera lebotasid ühe kohaliku restorani ees!

Paje ja ka Jambini rand oli lohesurfarite paradiis. Eriti Paje! Paje rand oli täis lohesurfareid, algajaid ja proffe. Käisime ratastega Pajel pea iga päev ja lõpuks otsustasime, et võtame surfikursused. Lohesurfikursus oli liiga kallis. Surfamine oli nii lahe! Juba esimesel päeval sain laual püsti ja nautisin täiega! Esimesel päeval ei olnud ma aga piisavalt hästi varustatud ning põlesin jubedalt ära. Peale esimest surfipäeva oli meeletu väsimus, ma ei mäleta millal ma viimati nii väsinud oleks olnud. Jõudsime surfiklubisse ja jäin otsekohe magama. Lainetega võitlemine oli hea trenn!

Peale seda ostsin endale pikkade varrukatega pluusi ja läksin surfama enda safarimütsi ja paksema päiksekreemikihiga. Zanzibaril oli kogu aeg väga palav, päike paistis iga päev… vihma nägime vist mõnel harval päeval, ei mäletagi. Merevees paranes lõpuks ka mu jalal olev haav 🙂

Viimasel surfipäeval sain kogemata juhendaja surfilauaga näkku ja huulest tuli veidi verd ka. Ehmatus oli suur, aga tegelikult oli kõik hästi. Läksime liiga suuri laineid püüdma ning otsustasin peale esimest kukkumist, et tahan sealt ära minna. Juhendaja tuli mind aitama, aga suured lained ei lasknud üldse normaalselt liikuda ning nõnda ma kogemata vastu nägu saingi. Õnneks ikkagi õnnelikult. Vilhelm üritas nendel suurtel lainetel surfata, kuid see oli üsna võimatu, sest meri tõmbas teda kogu aeg kaugemale lainete murdumiskohast. Olin juba veidi mures, sest ei näinud Vilhelmit, kuid õnneks tuli ta sealt ära ja surfasime väiksematel lainetel. Pildil Vilhlem koos ühe meie surfisõbraga!

Zanzibar ei ole väga surfiparadiis, sest lainete püüdmiseks pidime korallirifi juurde paadiga sõitma ning päris pika tee ka jaluama. Surfilaud oli megasuur ja mulle liiga suur. Selle pärast oli ka surfamine mulle üsna raske, sest lained tulid kogu aeg üle pea ja selle suure laua vedamine vastulaineid oli füüsiliselt väga raske. Aga siiski nautisin surfamist väga ning loodan, et saan seda kunagi veel teha!

Zanzibar oli nii ilus, et sõnadega on raske kirjeldada. Veetsime seal terve kuu. Mõnulesime rannas, käisime ujumas, seiklesime kohalikes külades ratastega, lugesime raamatuid, mängisime malet sõime palju mangosid ja jõime smuutisid. Täielik paradiisielu!!! Lisan palju pilte, et seda tunnet veidigi teile edasi anda 🙂

Enne lendu veetsime mõned päevad Dar es Salaamis. Seikelsime kohalikel marketitel, sõime väga heas kohalikus Rizza barbeque restoranis, käisime kinos ja jalutasime väga-väga palju!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s